Raikküla Raamatukogu ajaveeb

Loetud read

2012-02-09T10:24:00.002+02:00

"Loetud read" on Eesti Rahvusringhäälingu ja MTÜ HeadRead ühistegevusena valminud veebikeskkond, milles Eesti kirjanikud ja tõlkijad loevad ette katkeid oma uusteostest.

Hetkel oleme keskkonna avanud kümne kirjaniku ja tõlkija loetud ridadega. Projekt on aga ajatu ja mahud piiramatud ning pole sugugi välistatud, et pakume veel nii mõnelegi Eesti autorile võimalust tulla Raadioteatri hubasesse stuudiosse salvestusele ning selle lihtsa veebilehe vahendusel tutvustada ridu oma vastvalminud või peagi ilmuvast raamatust.

Vaata ja kuula: LOETUD READ

Uued raamatud jaanuaris

2012-02-06T10:54:00.003+02:00

1. Kõusaar, K. Alfa
2. Tohvri, E. E-armastus
3. Sepa, T. Eelsoodumus armastada
4. Downham, J. Enne, kui ma suren
5. Kull, Martin S. Erich Jerlet: sajandi rööv
6. Raud, R. Hotell Amalfi
7. Kuhn, K. Org I, 3. raamat
8. Kull, A. Kaubamaja
9. Westö, K. Kus kõndisime kunagi
10. Alver, B. Kõmpa
11. Petrone, E. Minu Ameerika 3. osa
12. Ivanov, A. Peotäis põrmu
13. Kareva, D. Sa pole üksi
14. Logan, N. Sõbrad igaveseks
15. Jõesaar, A. Jõulud
16. Hooghe, S. Makramee
17. Jenner, P. NLP - virguta oma vaimu
18. Aastaringmäng
19. Väljataga, M-A. Iga sinu tunne loob sind ennast

Lastele:

1. Nurkse, L. Kubujuss
2. Vaiksoo, J. Onu Heino väike pere
3. Rosinad: lood lastekirjanike lapsepõlvest

Rahva ja eluruumide loendus

2012-01-09T15:12:00.000+02:00

2011. aasta rahva ja eluruumide loendusel on Eestimaa inimestel esimest korda antud hea võimalus - loendada end interneti kaudu. Loendusankeeti saab täita mis iganes ajal (hommikul, päeval või öötundidel) ja kohas (kodus, tööl või raamatukogus) täpselt siis, kui endale kõige sobivam. Korrektselt ja lõpuni täidetud ankeedi korral ei tule loendaja teie kodu külastama.

E‑loenduse periood on 31. detsember 2011 ‑ 31. jaanuar 2012. Täita tuleb küsimustik enda, oma leibkonna ja eluruumide kohta spetsiaalses e‑loenduse keskkonnas. Selle leiad aadressilt www.REL2011.ee. Ankeet on varustatud abistavate juhenditega. See on lihtne!
Vajaduse korral saab küsida abi klienditoe telefonilt 625 9100 või e‑posti teel aadressilt klienditugi@stat.ee .
Soovijatel on võimalik tutvuda ka e‑loenduse juhendiga aadressil http://www.stat.ee/58580.
E‑loendusel osalemiseks ei pea teil olema endal kodus arvutit ja internetiühendust. Küsimustiku võib täita ka avalikus internetipunktis, tööl, koolis, sõbra juures või näiteks lähimas raamatukogus. Ankeedi pooleli jätmisel on hiljem võimalik uuesti sisse logida ja jätkata sealt, kus ankeetide täitmine viimati katkes.

E‑ankeedi täitmise ainsaks eelduseks on ID-kaardi, Mobiil-ID,või internetipanga koodide olemasolu, sest loenduskeskkonda sisenemiseks peab isik end tuvastama. Valmis peavad olema vaadatud ka enda ning kõigi loendatavate leibkonnaliikmete isikukoodid.
Öeldakse, et üks pilt ütleb rohkem kui sada sõna.Loendus on pilt meie riigist ja tema elanikest.Ainult siis, kui pildil on iga Eestis elav elanik, võime kindlalt öelda
Igaüks loeb!

Loenda ennast ise: www.REL2011.ee

Uuel aastal uut moodi

2012-01-03T14:37:00.002+02:00

Kultuuriministeerium saatis täna hommikul pressile nimekirja, mille alusel peavad rahvaraamatukogud hakkama kogudesse raamatuid ostma. Raamatukogudesse pole nimekiri veel jõudnud. Loe edasi

Uudiskirjandus

2011-12-28T12:18:00.003+02:00

Saabusid selle aasta viimased raamatud.

Lastele:

D´Achille, S. Talu: keera ja kuula
Inkpen, M. Kipperi jõululaupäev
Wilkins, K. Draakoni kolmnurk

Täiskasvanuile:

Chopra, D. Seitse vaimset seadust lastevanematele
Byrne, L. Inglid minu juustes
Kersna, V. 7x7
Mu kodune Eestimaa
Ulitskaja, L. Imaago
Vaikuse lävel: luulet rasketeks aegadeks
Vassiljev, V. Talvised pühadejutud
Veidemann, R. 101 Eesti kirjandusteost
Westerfeld, S. Ilusad

Häid pühi!

2011-12-21T22:05:00.001+02:00

Tulekul Eesti väärtkirjanduse näidisnimekiri

2011-12-20T08:56:00.002+02:00

Loe www.maaleht.ee

Uudiskirjandus

2011-12-05T14:21:00.005+02:00

Eesti kirjandus:

Contra Okseoksjon
Kippel, E. Ahnitsejad
Lõo, L. Minu Tšiili
Reinaus, R. Vaevatud
Taar, A. Hulkumas ja põgenemas
Tiks, M. Ärimees

Tõlkekirjandus:

Coelho, P. Aleph
James, R. Kaunis kurjus
Kettu, K. Keevitaja
Nicholls, D. Üks päev
Rifbjerg, K. Anna (mina) Anna
Valseca, J. G. Nad võtsid minu mehe pantvangi

Liigikirjandus:

Hingekirjad: käsitöö kuldraamat
Kuidas rääkida lastega nii, et nad õpiksid kodus ja koolis
Maksimov, A. Andrus: vaikiv kangelane
Merimaa, M. Õitest hingeni
Niiberg, T. Suhtlemise kuldreeglid
Vesingi, M. Tervise hoidmise toidud

Lastele:

Kass, K. Nõianeiu Nöbinina
Keränen, M. Salapärane lillenäppaja
Kivirüüt, K. Kaku kabel ja teisi jutte
Laidla, S. Rõõmusõõm
Rannap, J. Proua Veideri hiirekull
Saksatamm, M. Tont ja mannapuder
Valter, E. Noodaspea luiskelood

Raamatukogueidekesed targemaks

2011-11-27T10:24:00.001+02:00

Viimases Vikerraadio Kultuurikajas 26.11.2011 tutvustas Kivisildnik raamatukogueidekestele programmi
Tunne vaenlast ja õpi vältima eesti kirjanikku

Viidati ka Kaie Holmi artiklile Sirbis
Olukorrast rahvaraamatukogudes

Kui artikkel oli sisukas, siis Kivisildniku rubriik võttis lugemise isu üldse ära.

Kuum teema raamatukogudes

2011-11-15T12:37:00.000+02:00

Kultuuriminister pahandab raamatukogudega, sest tema väitel ostavad ja laenutavad rahvaraamatukogud liiga palju välismaist seebikirjandust.
Kus aga jookseb piir väärtkirjanduse ja ajaviitekirjanduse vahel ja kuidas on lood kodumaise väärtkirjandusega?
Sellest võib lugeda 14.nov. Eesti Päevalehest Tänapäeva Eesti kirjandus: mis imeloom see on?
Siin räägivad kirjandusest oma ala spetsialistid.

Krista Kaer
Sõnal väärtkirjandus on nn tavaliste lugejate silmis negatiivne tähendusväli, mis on pärit juba Nõukogude ajast: kui ikka "ametlikult" väärt raamat, siis järelikult raskestiloetav ja tüütu. Inimestes ei tohi tekitada hirmu raamatute ees. Kui kogu aeg öelda, et väga hea ja tõsine kirjandus on see, mis nõuab tõsist tööd, siis - tegelikult ei nõua. Nõuab tihti küll süvenemist, aga ka see võib olla nauding.

Johanna Rossi hinnangul ei ole täiskasvanud lugeja maitse suunamisel mõtet, see töö tuleb teha koolis. Lugemisharjumuse tekitamine on pedagoogiline programm, mida saab rakendada haridussüsteemis.

Raikküla raamatukogus on 2011. aastal teavikute soetamiseks eraldatud summad järgmised:
Riigilt 987 €
Omavalitsuselt 1919 €
Peale selle ajakirjanduse tellimiseks eraldatud raha ainult omavalitsuselt ja see on 573 €

Uued raamatud

2011-11-09T15:59:00.000+02:00

Eesti kirjandus:

Hargla, I. Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus

Hargla, I. Apteeker Melchior ja Rataskaevu mõistatus

Hargla, I. Apteeker Melchior ja timuka tütar

Hvostov, A. Sillamäe passioon

Kaljund, H. Lõhkine

Kõiv, S. Reet Tammiku

Laansalu, E. Minu Kreeka

Lender, M. Eleanor

Mikweldt, J. Kass, koer ja kolm õde

Nõu, E. Vabariigi pojad ja tütred 2. osa

Sepp, A. Meresoolane maasikmari

Tuulik, J. Nende aastate pilved

Vaino, E. Santlaagrid

Väli, L-M. Eikeegi eikunagi eikusagil

Tõlkekirjandus:

Beaton, M.C. Agatha Raisin ja nurjatu loomaarst

Beaton, M.C. Kõlvatu naise surm

Delinsky, B. Unistus

Lins, P. Jumala linn

Megre, V. Anasta

Meyer, S. Keha

Rendell, R. Koletis karbis

Vonnegut, K. Ürgpimedus

Liigikirjandus:

Aeroobika õpik

Aja lugu

Eesti koolimajad

Brauen, Y. Raudlind

Ehh, uhhuduur!

Erilaid, H. Aja jälg kivis: Inglismaa

Erilaid, H. Aja jälg kivis: Prantsusmaa

Hague, T. Tsoon 22

Lunter, A. Gilgamešist „Puhastuseni“

Osho Küpsus: vastutus olla sina ise

Nekrassov, A. Otsige naist

Pantvangis: 21. sajandi kümme vapustavat pantvangidraamat

Niiberg, T. Puud ja põõsad toiduks ja raviks

Siberi karm kool

Nagel, H. Sõjatee 20. Eesti Diviisis

30 rahvuslikus stiilis ehet

Vahvad sokimustrid

Lastele:

Inkpen, M. Kipper

Kass, K. Käru-Kaarel

Pfeiffer, A. Minu keha raamat

Lindgren, A. Pipi ajab kõik joonde ja teised lood

Lindgren, A. Pipi kolib sisse ja teised lood

Rapuntsel

Õudusjuttude varalaegas

Autod 2. Matu tuleb appi

Autod 2. Suur võit Londonis

Tore päev

2011-10-19T13:59:00.001+03:00

Ülle Saar kinkis raamatukogule kolm raamatut. Need on:

Petrone, E. Minu Ameerika 1.
Petrone, E. Minu Ameerika 2.
Antsov, A. Mind päästis ravitseja

Suur tänu!

Olivia Saar 80

2011-10-16T10:07:00.005+03:00

Olivia Saarega kohtudes ei oskaks kuidagi arvata, et see volüümika punapeaga särtsakas proua tähistab 18. oktoobril juba oma 80. sünnipäeva. Kadestamisväärselt heas füüsilises vormis, krapsaka kõnnaku ja sirge seljaga Oliviat ei näe naljalt ilma kõrgete kontsade ja hoolitsetud välimuseta. Vaatamata köitvale välisele on temas rohkelt sisemist soojust, hellust ja lüürilisust.
Nii alustab lastekirjanduse uurija Jaanika Palm Eesti Lastekirjanduse Keskusest tutvustust kirjaniku elust ja loomingust.

Näitena Olivia Saare loomingust üks väga värviline luuletus.

Mis värvi on kodu

Mu kodu
on kodumaa värvi -
valgete kaskede,
meelespealillede,
punase pihlaka värvi.

Mu kodu
on kodumaa värvi -
kollaste põldude,
vaarikamarjade,
lumiste luhtade värvi.

Mu kodu
on kodumaa värvi -
kõigi ta paljude,
paljude laste
rõõmsate silmade värvi.

Sügise päeva süda

2011-09-29T10:40:00.003+03:00

Sügise päeva süda
on läbipaistev ja tühi.
Jahtunud tiik, mille põhjas on näha
uppunud lehed.
Mustad suletud laud.

Ja nende laugude taga
ei ole midagi enam.
Ühtegi lootust.
Taevas ühtegi värvi
peale hallika tule,
mis puude latvasid rõhub,
pingule surudes
võrade terasest keeled.

Ja siis üle keelte
libiseb käsi,
üks luuksatus kaugelt -
luiged,
või oli see hoopis
vee peale sündiva jää
hääl sügise südames.

Tõnu Õnnepalu

Lastekirjanik Jaan Rannap 80

2011-09-02T16:11:00.003+03:00

Agu Sihvka, Salu Juhani, Nublu, Klaabu ja paljude teiste värvikate tegelaste autor Jaan Rannap tähistab 3. septembril oma 80. sünnipäeva. Kirjanik sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas Pornuse vallas.

Ise on ta kirjutanud nii: "Sündisin 3. sept. 1931. aastal pikas punaseks värvitud majas, mille maanteepoolse ukse kohal rippus silt: Pornuse 6-kl. Algkool.
Tänu sellele asjaolule võin öelda, et olen rohkem koolis käinud kui enamik inimesi. Alates hetkest, mil ma roomamise selgeks sain, täheldati minu suurt haridusejanu. Tarvitsenud mu hoidjatel vaid silmad kõrvale pöörata, kui ma olevat meie korterist klassi viiva ukse lahti nüginud ja otseteed tahvli poole tõtanud."
Võib-olla sellest ongi kirjaniku loomingus tooni andvaks teemaks koolielu.
2011. aastal on lastekirjanikult ilmunud koguni kaks uut raamatut: "Oi-oi, Jaana!" ja "Proua Vaideri hiirekull"
2010. aastal sai Jaan Rannap Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
Raamatukogus on lastekirjaniku loomingut tutvustav raamatunäitus.

Jälle kooli

2011-08-31T10:48:00.001+03:00

Häirivad faktivead

2011-08-09T13:51:00.004+03:00

Senini on eranditult kõik lugejad, kes meie raamatukogust laenutatud Katrin Kalda "Eesti romaani" läbi lugenud öelnud, et selle raamatu autor ei tea elust Eestis midagi.
Raamat on tõlgitud eesti keelde. Autor elab Prantsusmaal, kirjutab prantsuse keeles, kuigi on ise sündinud Eestis. Romaan on suunatud prantsuse lugejatele, et tutvustada Eestit. Kuna on tegemist ilukirjandusliku teosega, siis olustiku jätaks puutumata, kuigi mõne koha peal võtab muigama küll, aga ajaloolised daatumid peaksid kindlasti õiged olema.

Üks näide lk. 8 - Augusti heal hoolitsusel olid mu ema Magda ja isa Alfred Alassar kohtunud detsembris 1954 - enne Stalini surma, XX kongressi ja Hruštšovi kinga ÜRO kõnepuldis -, nii et juba enne vananemist olid nad jäetud mineviku vangi, mustade aastate tarretisse kinni.

Enn Vetemaa 75

2011-06-20T06:52:00.003+03:00

Täna on kirjanik, tõlkija ja helilooja Enn Vetemaal sünnipäev. Palju õnne!
Enn Vetemaa on sündinud Tallinnas ja elab Tallinnas, kuid suviti võib teda koos abikaasaga kohata Raikkülas, sest Lipa külas asub tal suvekodu. Äsja ilmus sulesepalt uus romaan.

Akadeemik Gustav Naani hiilgus ja viletsus

Kirjastus Tänapäev
2011
504 lk.

Akadeemik Gustav Naan oli oma ajas igati tähelepandav isik, ning tema elu ja karjäär ülimalt huvitava käiguga. Sellest käesolev romaan kõnelebki. See ei ole aga Gustav Naani elulugu, vaid sellel põhinev kirjanduslik fiktsioon, millel tegelikkusega väga palju pistmist. Romaanis kirjeldatud sündmused võisid, kuid ei pruukinud toimuda täpselt nii, nagu kirjeldatud. Rõhuval enamusel tegelastest on otsene seos tegelike isikutega ja nad esinevad ka õigete nimede all.

Ülevaade kirjaniku loometegevusest Vikipeedias
Eesti Päevalehes 18.06.2011 Enn Vetemaa: partorgi aeg oli minu tähetund
Kas teadsite, et laulu "Kui on meri hülgehall" sõnade autor on Enn Vetemaa?

Keava ja Ingliste mail

2011-06-09T11:27:00.005+03:00

Raplamaa raamatukogutöötajate suvine väljasõit viis Kehtna valda. Külastasime Keava ja Ingliste raamatukogu. Edasi aga bussiga ja jalgsi avastama Inglistet, giidiks Ingliste raamatukogu juhataja Tiina Linamägi. Suured tänud Tiinale, kes tutvustas oma kodupaiga minevikku ja olevikku hästi põhjalikult.
Praegu tegutseb Inglistel edukalt AS Ingle - suurim kemikaalide edasimüüja Eestis.
Põrgukuumusest hoolimata võtsime ette loodusmatka Pae karstialale. Ka siin sujus kõik kenasti: keegi jalaluid ei murdnud, isegi sääsed ja puugid ei terroriseerinud meid.
Järgmisel suvel on kavatsus minna Märjamaa kanti.

Täna on lastekaitsepäev

2011-06-01T16:03:00.004+03:00

Eakate infopäev meelelahutuslikus vormis

2011-05-30T13:38:00.002+03:00

... toimus 26. mail Tarsi talus. See oli teist aastat korraldatud ohutuspäev "Kaitse end ja aita teisi".

Kohe alguses tekitas elevust politsei ja päästeameti töötajate interaktiivne näidend, milles oli roll ka meie valla konstaabel Jaan Sildojal.

Praktilised töötoad olid samuti asjalikud. Nendes pakutav kinnitas vanu teadmisi ja kindlasti lisandus mõndagi uut. Mulle meeldis kõige rohkem töötuba, kus räägiti käitumisest ekstreemsetes olukordades. Näiteks mida ikkagi teha kui oled metsa ära eksinud? Tuntud tõde, et ähmiga on peast kõik pühitud. Vajalik on kõigepealt rahulikult mõelda ja alles siis tegutseda.

Päeva lõpetas Vello Orumets tunniajase kontserdiga. Et vanameister on endiselt hoos ja heas vormis, sellest andis tunnistust rahva poolehoidev kaasaelamine.

Miks on vajalik lugeda ka vanemas eas?

2011-05-16T14:33:00.002+03:00

Vananedes halveneb silmanägemine ning võivad tekkida probleemid kontsentreerumisega, kuid eksperdid julgustavad lugemisest mitte loobuma ning olukorraga kohanema ... loe edasi, mida on kindlaks tehtud: Lugemine aitab tervise korras hoida

Eurovisioni ootuses

2011-05-11T16:58:00.003+03:00

Versioon meie laulust "Rockefeller Street". Hea lugu tõmbab tähelepanu!

Minu Eesti 2. Mida sa tahad?

2011-04-27T14:00:00.002+03:00

Järjekordne kingitus raamatukogule Ülle Saarelt. Sel korral rõõmustas ta meid J. Petrone "Minu Eesti " 2.osaga. Aitäh!

Kes olid vaimustuses esimesest osast "Kas lubate elada?", ei pea ka nüüd pettuma, sest 2. osa on sama mõnus, tegevus jätkub sealt kus esimene osa lõppes. Tore, et selline suurelt maalt tulnud mees tahab elada ja kohaneda meie väikeses riigis ning raamatugi sellest kirjutanud. Lööb välja soe ja mõistev suhtumine meie maasse ja inimestesse, eks selle pärast ta ongi paljude lemmikuks.

Südamenädal

2011-04-14T18:35:00.001+03:00

Traditsioonilise südamenädala avab sel aastal üle-eestiline liikumispäev "Sinu sammud loevad", et tuletada kõigile meelde kui oluline on liikumine ja füüsiline aktiivsus südamehaiguste ärahoidmisel. 17. aprillil on üle Eesti avatud liikumisrajad ning toimuvad erinevad liikumist propageerivad üritused, kuhu kõik on oodatud kas kõndima, jooksma, rattaga sõitma või kepikõndi tegema.

Selle aasta südamenädala tegevused Raikküla vallas toimuvad kõik Kabalas.
22. aprill Tervise kõnd kõigile! (distantsid 1km; 3km; 5km)
22. aprill projekti "Tervis kaardile" tutvustav koosolek Kabala koolis
23. aprill Sulgpallivõistlus segapaaridele

E- raamatukogu kiituseks

2011-04-12T11:03:00.001+03:00

Õpilased, kellel on vajadus lugeda kohustuslikku kirjandust, seisavad tihti probleemi ees, et vajalikku ramatut ei saa kusagilt kätte. Raamatukogus on teos välja laenutatud, lugemiseks järjekorda panna pole mõtet, sest vastamise tähtaeg kollitab.

Selles olukorras võib palju abi olla e- raamatukogust. Uurige kindlasti lehekülge http://e-raamatukogu.com, siin asubki veebiraamatukogu, kus saab tasuta lugeda koolikohustuslikku eesti kirjandust. Vajalik on ainult arvuti olemasolu. 2009. aastal alustas raamatukogu 4 raamatuga, aga vaadake kui pikaks on tänaseks erinevate autorite ja raamatute nimekiri veninud!

Lisaks pakutakse uue teenusena videokokkuvõtteid äriraamatutest. Siin on saadaval epub formaadis raamatud lugeris või lauaarvutis lugemiseks, hinnad alates 99 eurosendist.
Oma raamatukogu tutvustab e-raamatukogu meeskond nii:

Me pole kunagi kaugel,
me oleme alati avatud,
meie raamatuid ei pea kaasas tassima,
meie raamatutele pole kunagi järjekorda,
meie raamatute jaoks ei saeta puid maha,
meie raamatutelt ei pea tolmu pühkima!

Meeskonnale jääb vaid soovida palju uusi ideid ja jõudu tänuväärses töös!

Koolitus Rahvusraamatukogus

2011-03-31T14:29:00.000+03:00

Eile toimus Raplamaa raamatukoguhoidjate koolitus Rahvusraamatukogus. Koolituse teemadeks: Autoriõiguse seadusest lähtudes raamatukogutööst ja infootsing Rahvusraamatukogu otsinguportaalis.

Meile näidati ka erinevaid e- lugereid, mida sai ka ise natuke näppida. Lugerid on kerged ja mugavad kasutada, võimaldavad seadmesse laadida sadu digiraamatuid.
Tartu Linnaraamatukogus on selles osas juba mõndagi kavas. Loe siit

Päev lõppes ekskursiooniga raamatukogus, sest siin on viimastel aastatel palju muudatusi toimunud.
Pildil: grupp koguneb fuajeesse, et suunduda Ülle Asi juhatusel ekskursioonile.

Oli sisukas ja kasulik koolitus.

Loeme ikka rõõmsalt edasi ka paberkandjal raamatuid, sest raamatukogusse saabusid märtsikuu uued raamatud.

Rahvusvaheline lasteraamatupäev

2011-03-28T16:04:00.002+03:00

Alates 1967. aastast tähistatakse rahvusvahelist lasteraamatupäeva. Igal aastal, 2. aprillil, muinasjutuvestja H. Chr. Anderseni sünnipäeval, saadab üks Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) liige üle maailma läkituse ja plakati oma maa tunnustatud lastekirjanikult ja kunstnikult.

Eestil on avanenud ajalooline võimalus saata 2. aprillil 2011 üle maailma laiali rahvusvahelise lasteraamatupäeva üleskutse.

Üleskutse on kirjutanud lastekirjanik Aino Pervik ja plakati autor on kunstnik Jüri Mildeberg.
Üleskutse sõnumis "Raamat mäletab"kirjutab Aino Pervik, kuidas iga raamat mäletab oma kirjapanemise aega.
Sõnumi tekst

Meie raamatukogus:
Lasteraamatupäev" Raamat mäletab" 3. aprillil kell 14.00
Sukeldume A. Perviku raamatumaailma. Kohtumiseni!

Üks kiri

2011-03-22T14:27:00.004+02:00

Paar päeva tagasi sain postkasti ketikirja, milles järgmised huvitavad faktid 2011. aasta kohta.

Käesolev aasta toob meile neli ebatavalist kuupäeva:

1.1.11; 11.1.11; 1.11.11; 11.11.11 ning see pole veel kõik……

Võtke oma sünniaasta kaks viimast numbrit ning liitke need oma vanusega
sellel aastal, tulemus tuleb kõikide jaoks alati 111 !!!!

Näiteks, Harri on sündinud 1957 aastal, sellel aastal saab ta 54
aastaseks. 57+54 = 111
Mari sündis 1974 aastal ning tänavu saab ta 37 aastaseks. 74+37 = 111

Hakake arvutama ja veenduge ise!

"Enelas" sai viieseks

2011-03-20T19:00:00.002+02:00

Täna pärastlõunal oli Raikküla Kultuurikeskus täis rõõmsat siginat saginat, lille ja kohvi lõhna. Ene Kanguri juhendamisel tegutsev ansambel "Enelas" tähistas oma viiendat tegevusaastat meeleoluka sünnipäevapeoga. Külalisi õnnitlejaid oli kokku tulnud nii kaugelt kui lähedalt.

Pildil on"Enelast" õnnitlemas meesansambel "Viisitiim " Järvakandist.

Aitäh, Ene! Oli ilus pidu.

14. märts - emakeelepäev

2011-03-13T11:18:00.004+02:00

Emakeelne tere
Leelo Tungal

Hea on iga lapse meelest
rännata ja reisida,
kõnelemas võõras keeles
tahaks kuulda teisi ta.

Aga pea ta igatsema
hakkab kodu järele:
emakeeles tere tema
tahaks teha perele.

Kodu ikka ootab last:
tere, tere tulemast!

Tervise heaks

2011-03-07T14:50:00.004+02:00

Kolmapäeval, 9. märtsil Raikküla raamatukogus kell 10.00 - 16.30

Külla tuleb Wellness keskuse konsultant Tallinnast ja teeb

ORGANISMI TESTI

Saate teada:

Silmaga nähtamatu sisemise rasva protsendi, millest sõltub südame-veresoonkonna tervis.
Rasva ja lihasmassi suhte, mis mõjutab kehakaalu.
Veesisalduse organismis, et soolad ei koguneks.
Mineraalid luudes, et hoida ära luuhõrenemist.
Palju tarbid päevas kcal ja mis on energia individuaalne kogus, et ainevahetus ei aeglustuks.
Milline on sinu bioloogiline vanus. See ei pruugi kattuda numbriga passis.

Aega kulub 2 minutit mõõtmiseks, koos nõuannetega 30 minutit. Et näitajad oleksid võimalikult tõesed, soovitav olla 1,5 - 2 tundi söömata joomata.

Diagnostika maksab 6 €, nõuanded tasuta!
Tel. 5027720 Kristiina

Raamatukogus väljapanek "Teie tervise heaks"

Eile algas eelhääletamine

2011-03-01T17:02:00.005+02:00

Raikküla raamatukogu lugemissaalis asuvas valimisjaoskonnas on täna kella 16- ks käinud eelhääletamas 34 inimest. Üldse on valimisnimekirjas 514 nime.

Laulgi ütleb: mine ikka valima, siis saame riigi parima...

2011-02-24T13:57:00.000+02:00

Kohtumine Katrin Karismaga

2011-02-21T14:08:00.001+02:00

Viimasel ajal võib sageli kohata riigikogusse pürgijaid rahva ees esinemas. Nii juhtus ka eile. Krõbedast pakasest hoolimata väisas Raikküla Katrin Karisma Reformierakonnast. Nänniks kaasas visiitkaart, kringel ja laul.

Rahvasaadik tutvustas lühidalt oma erakonna valimisprogrammi, rääkis riigikogu igapäevatööst, oma elust, vastas küsimustele ja sujuvalt läks edasi lauluga. Kohtuda sellise vahetu, sooja, särava inimesega oli puhas rõõm.

Mõneti meenutab praegune valimiseelne aeg jõulueelset aega, sest käiakse külas ja tuuakse kingitusi.

Kohtumine kirjanikuga

2011-02-17T15:07:00.003+02:00

16. veebruaril kohtusid meie maakonna raamatukogude töötajad Rapla Keskraamatukogus kirjanik Kärt Hellermaga. Pärast Tartu Ülikooli ajakirjanduse osakonna lõpetamist tegutses ta ajakirjanikuna 16 aastat. Kirjutanud peamiselt kultuuriteemadel. Tänaseks on naiskirjanikult ilmunud 7 raamatut. Nendeks on: " Alkeemia" ilmunud 1997, "Kassandra" 2000 , "Avanenud ruum" 2006, "Kohanenud kirjandus" 2006,"Ma armastasin David Copperfieldi" 2007, "Sinine missa" 2008, "Õrnad kõrvad" 2010. "Õrnad kõrvad" on kirjaniku esimene lasteraamat, sellest raamatust kirjutab Jaanika Palm nii
Kärt Hellerma rääkis oma raamatutest, naisprosaistiks olemise raskusest praeguses ühiskonnas ja kultuuris, kus valitseb mõistuse diktaat tunnete üle.

Raamatukogus on armastust

2011-02-12T12:42:00.004+02:00

Blogistaja Blogist leidsin vahva filmiklipi ja panin ka siia üles.

Elektrooniline hääletamine

2011-02-08T17:42:00.004+02:00

Elektrooniliselt saab hääletada ajavahemikus 24. veebruar kell 9.00 kuni 2. märts kell 20.00 ööpäevaringselt.

Selleks, et kõik õigel ajal ladusalt sujuks, saab aadressil www.valimised.ee alates 8. veebruarist kuni 10.veebruarini 2011 e-hääletamist proovida. Proovihääletamine võimaldab kontrollida, kas valija arvuti on õigesti seadistatud, kas ID-kaardi sertifikaadid kehtivad ning kas PIN-koodid on olemas.

Proovihääletuse puhul saab valida väga värvikate tegelaste vahel, kes on jagunenud kolmeks erakonnaks: muinasjututegelased, filmikangelased ja lauljad. Lisaks on kandideerimas üksikkandidaadid: Internet, Raha ja Ivan Orav.

Proovisin ja kõik toimis tõrgeteta. Tänasel tuisusel päeval üks mõnus lugu kuulamiseks

Valimiseelne aeg

2011-02-07T15:29:00.003+02:00

Natuke nalja, natuke muusikat, natuke poliitikat ja natuke suupistet ka - sellise pealkirja all kutsus Keskerakond rahvast valimiseelsele kohtumisele Raikküla Kultuurikeskusesse 4. veebruaril.
Oma erakonnale toetuskampaaniat tulid tegema Aivar Riisalu, Hans Liibek ja Jüri Võigemast. Oli välja kuulutatud, et tulevad veel Mailis Reps ja Henrik Normann, aga neid ei olnud.

Kõigepealt jagati kõigile osalejatele erakonda tutvustav reklaambrošüür ja Mailis Repsi pildiga väike kalender. Kohtumise lükkas hoogsalt käima Aivar Riisalu oma etteastega. Tema väljendusliigutused ja kõva hääl tõid sõnumi hästi välja. Jüri Võigemast rääkis aga nii vaikse häälega, et osa jutust läks lihtsalt kaduma ja tahtmatult hakkas mõnigi pilku heitma suupistelaua poole. Erakond kostitas külalisi võilevatordi, kohvi ja teega. Kohtumine ei olnud ainult monoloog, vaid ikka dialoog. Saadikukandidaadid kuulasid ära inimeste küsimused ja selgitasid oma seisukohti. Kes ei soovinud ülesaali küsimusi ja vastuseid, need said vestelda väiksemas ringis. Juttu jätkus mitmeks tunniks.
Muusikalist külakosti pakkus Aare Viin.

2010. aasta parimad lasteraamatud

2011-02-04T13:38:00.001+02:00

MTÜ Lastekaitse Liidu eestvedamisel valisid jaanuari viimastel päevadel lastekirjanduse eksperdid 2010. aastal ilmunud uudiskirjanduse hulgast taaskord välja parimad lasteraamatud.

«Oleme olukorras, kus lasteraamatuid ilmub palju ja vanematel on raske valida oma lastele väärt kirjandust. Et leida üles hea lasteraamat, on vaja kursis olla uudiskirjandusega. Heade lasteraamatute lugemine suurendab aga laste lugemishuvi. Seda probleemi leevendada püüdes hakkas Lastekaitse Liit 2009. aasta kevadel välja andma «Hea raamatu» märki,» seisis liidu avalduses.

Tavalise 10 parima raamatu asemel valiti sellel korral välja 13 raamatut. Valiku tegemisel arvestati eri vanuses lastega: mudilastest kuni põhikooli lõpetajani. Žanriliselt otsustas žürii esile tõsta ka hea luule- ja aimeraamatu.

Parimate raamatute nimekiri

Näu

2011-02-02T11:13:00.005+02:00

3. veebruaril kell 04.31 algab Hiina kalendri järgi valge kassi aasta.

Tinglikult võib seda aastat nimetada ka kübarate aastaks, sest Evelin Ilvese viltmütsist on saanud meedia lemmikteema.

Kassi hääl erinevates maailma keeltes.

Haigla

2011-01-25T15:36:00.004+02:00

Jaanuaris kõige enam lugemiseks nõutud on Raplast pärit endise tippjuhi Avo Kulli romaani "Haigla".
Raamat saavutas kirjastuse Tänapäev 2009. aastal korraldatud romaanivõistlusel esimese koha.
Tegevus toimub 1978. aasta sügisel Lõuna-Eestis. Erinevates liinides käsitletakse tollast elu, kus peategelasteks on uue haigla ehitamise eest vastutav mees ja kohalik günekoloog, kuid peale selle räägitakse ka nõukogudeaegsest meditsiinisüsteemist, metsavendlusest ja KGB-st ning paljudest muudest teemadest.
Pikemalt autorist ja tema romaanist loe siit

Tuisk

2010-12-29T11:46:00.003+02:00

Tuisk jookseb võidu tuisuga,
ei teine teisest mööda saa:
üksteise ette tõttavad,
üksteist nad maha jätavad.

Ma vaatan, kuni väsib silm,
mu mõtte tuleb vaimuilm:
tuisk jookseb võidu tuisuga,
ei teine teisest mööda saa.

Need lumelained väljal,
nad on nii armsad, hääd,
kui süda on tusas ja palav,
nad jahutavad pääd.

Ja põhjatuul on nii lahe,
nii lahedaks läheb pää;
jah, isegi surm on nüüd mahe
ja isegi hukatus hää.

Juhan Liiv
(1909)

Häid pühi!

2010-12-22T14:32:00.002+02:00

Statistikaametilt lugemise kohta

2010-12-21T17:11:00.003+02:00

Kolmveerand Eesti elanikest luges 2010. aastal aasta jooksul raamatuid. Raamatuhuviliste osatähtsus on kümne aastaga kümnendiku võrra suurenenud.

Statistikaameti ajakasutuse uuringu andmeil loeb 10-74- aastatest Eesti elanikest aasta jooksul töö või õpingute tõttu raamatuid 23 protsenti ning 52 protsenti teeb seda muul põhjusel.

Kuidas seda uuringut teostati ja mida huvitavat veel teada saadi, sellest saab lugeda "Veerand elanikest pole viimasel aastal raamatuid lugenud"(postimees.ee).
Selle loo kohta on ka hulgaliselt kommentaare, soovitan neid lugeda.

Talv nagu muinasjutt

2010-12-12T11:31:00.000+02:00

Taevaveskid jahvatavad täiskoormusel ja pehmet lund muudkui langeb ja langeb. Mälust hakkab kustuma, et vahepeal oli soe suvi, meeles vaid lõputud lumehanged.
Ikkagi - paganama ilus on puhas ja valge loodus!

Raamat nobenäppudele

2010-12-02T11:42:00.002+02:00

Käes on juba jõulukuu ja see on täiesti kindel, sest maa ju valge ning päkapikkegi juba nähtud askeldamas. Mida aga panna kingikotti? Kes eelistab poekaubale oma kätetööd, siis vahvaid ideid ise mänguasjade meisterdamiseks pakub äsja ilmunud raamat "Kiri Kari", mille autoriteks Anu Raud ja Anu Kotli. Raamat kiriloomade ja kirilindude kudujatele, sisaldab loomade ja lindude kudumisõpetusi ja mustreid.

No kellel võiks olla midagi näiteks sellise pehme rebase vastu?

Kunstnik Anu Raud kootud rahvuslike mänguasjadega.

Foto: Elmo Riig/Sakala

Raamatu lugemine aitab stressi vähendada

2010-11-10T12:15:00.000+02:00

Sussexi ülikooli teadlased leidsid, et stressirohkes olukorras on kõige usaldusväärsemaks abinõuks raamatu lugemine. Meetod töötas ligi 70 protsenti eksperimendis osalenu puhul, vähendades kortisooli(stressihormooni) taset, normaliseerides südamelöökide kiirust ja alandades lihaspinget. Lugemine toimis kiiremini kui rahustava muusika kuulamine, jalutuskäik värskes õhus või tassike piparmünditeed.
Selline lugemisele kiituselugu tänases Postimehes.

Maagiline Põhjala

2010-11-07T13:13:00.001+02:00

Põhjamaade raamatukogunädal (8.-14. november) toimub juba 14. korda. Sel aastal kannab ta pealkirja "Maagiline Põhjala". Põhjala saagad ja mütoloogiad on oluliselt mõjutanud põhjamaade tänapäeva fantaasiakirjandust. Karm loodus, pimedus ja äng kujundasid müstikal põhineva jutustamisstiili, mille abil vestjad püüdsid selgitada üleloomulikke loodusnähtusi.

Selle aasta etteloetavate tekstide abil püütakse leida seoseid põhjamaade algupärase kirjanduse ja nüüdisaegse fanataasiakirjanduse, müütide ja tegelikkuse, mineviku ja oleviku vahel.
Korraldajad on valinud ette lugemiseks järgmiste autorite tekstid: A.S. Magnason Islandilt, J.A. Lindquist Rootsist ja L. Kaaberbol Taanist.

Meie raamatukogus on neist kolmest raamatust, mida ette loetakse Lene Kaaberboli "Nägija tütar".
11-aastane Dina on emalt pärinud võime inimesele silma vaadates näha tema süngemaid ja varjatumaid saladusi. Kui Dina ema ühel päeval Dunarki lossi kurjategijat ära tundma kutsutakse, peab Dina talle õige pea järgnema, et päästa ema julma Drakani küüsist. Algab seiklus draakonite valvatud lossis ning Dina õpib oma võimeid õigesti kasutama.

Raamatukogupäevadest

2010-11-01T12:03:00.004+02:00

Sai teoks raamatuvahetuslaat "Raamat uuele ringile". Kõigepealt tänud kõigile, kes üleskutsele reageerisid ja kirjanduse kohale tõid. Toodud oli rohkelt nii raamatuid kui ka ajakirju.
Laadapäeval tunglemiseks nagu Stockmanni Hulludel Päevadel ei läinud, aga huvilisi käis päeva jooksul päris palju ja tühjade kätega ei lahkunud keegi. Mõni külastaja oli oma leiu üle kohe väga õnnelik.

Nüüd mõnest ehmatavast leiust. Ma ei mõtle siin haruldasi pealkirju, vaid seda, mida mõne raamatu tiitellehel näha võis. Leidsin viie erineva raamatukogu pitsatiga raamatuid. Mõned pühendusega raamatud kooli lõpetamise puhul ja ka kirjanike autogrammiga raamatuid.

Ettelugemispäeval oli tutvustamiseks ja katkendi ette lugemiseks valitud K. Smitti "Varesejalakiri".
Edasi oli kavas õnnekurekeste voltimine ja nende riputamine Soovide Puule. Hiinas ja Jaapanis peetakse kurge edu ja pika eluea sümboliks. Jaapani legendi järgi täituvad nende soovid, kelle volditud kured looduses lagunevad.
Üsna pea selgus, et origami tehnika polegi nii lihtne kui esmapilgul paistab. Origami diagrammide järgimine on omaette kunst, sest maksimaalset infot antakse minimaalsete joonistega. Hea õpetuse-video leidsin ka internetist. Kõige parem on ikkagi nii, et asjatundja näitab alguses voltimise käigu ette.
Meie Soovide Puu tuli välja selline rõõmus, Kristi jõudis voltida ka ühe keerukama tiibu lehvitava kure. Lõpetuseks võin öelda, et voltimine on üks mõnus meelelahutus ja vaja ei lähe peale paberi muud, kui mõistust ja käte osavust.

Külalised kaugelt üle vee

2010-10-26T11:13:00.004+03:00

Eile olid Raikkülas vastukülaskäigul Hellamaa külakeskuse taidlejad. Nad külastasid ka raamatukogu. Meeldiv võimalus oli kohtuda ja vestelda Hellamaa raamatukogu juhataja Anne Leeslaga. Maakonna vanemad raamatukogutöötajad kindlasti tunnevad ta pildilt ära, sest ammustel aegadel töötas ta mõnda aega Rapla Keskraamatukogus.

Tragi Maris telesaates

2010-10-24T12:16:00.002+03:00

Maris Adoma on nüüd meil Raikkülas väga pop tüdruk. Maris (10-aastane) esineb edukalt teleshow -s "Eesti talent".
Tema talent seisneb selles, et ta oskab kiiresti ja õigesti ära arvata mitu tähte on sõnas. Ütled sõna ja tema kohe vastab. Olen minagi teda raamatukogus "eksamineerinud"ja õiged vastused tulevad välgukiirusel.

Edu Marisele ka edaspidi!

Jah lugemisele

2010-10-24T09:29:00.002+03:00

Kolmapäeval, 27. oktoobril kell 13.00

lastele

ETTELUGEMINE + MEISTERDAMINE

Ettelugemisele tuleb üks lugu linnust. Meisterdame origami tehnikas kurekesed Soovide Puule.

Kohtumiseni raamatukogus!

Kingi raamatukogule raamat

2010-10-20T16:16:00.007+03:00

Tänasesse päeva tõi päikest ... Ülle Saar ... Keo külast. Ta kinkis oma koduraamatukogule
Juta Siiraku "Kui kodud lõhuti"

Aitäh!

Raamat uuele ringile

2010-10-08T10:28:00.003+03:00

24. oktoobril kell 10 - 14 toimub Raikküla Kultuurikeskuse fuajees

tasuta RAAMATUVAHETUSLAAT " Raamat uuele ringile"

Kui sul on kodus raamatuid ja ajakirju, mida enam ei vaja, kuid mis võiks kellegile huvi pakkuda, siis palun too need Raikküla raamatukogusse (lahtioleku aegadel). Kirjandust saab ära tuua alates 10. oktoobrist kuni laadapäevani.

Tule tooma ja endale sobivat valima!

XIII Täiskasvanud õppija nädal 08.-15.oktoober 2010

2010-09-30T17:53:00.001+03:00

Igal aastal kuulutatakse täiskasvanud õppija nädala (TÕN) raames välja aasta õppija, aasta koolitaja, aasta koolitussõbralikum organisatsioon ja aasta koolitussõbralikum omavalitsus. Sel aastal esitati tunnustamiseks 193 kandidaati üle Eesti.

2010.aasta Rapla maakonna aasta õppija nominentide nimekirjas on ka üks Raikküla inimene. Lipa teabepunkti juht Merily Vinter.

Kogu nimekiri ja mis toimub Rapla maakonnas - vaata siit

Silmailu sombuses septembris

2010-09-20T15:04:00.000+03:00

Viimastel aastatel olen oma koduaias katsetanud vähemalt ühe uue suvelille sordiga.
Sel kevadel sattusid aiapoes näppu mehhiko vanikkuljuse seemned ja need ka ostsin. Alles kodus avastasin, et vanikkuljus vajab hästi pikka ettekasvatamise aega ning tihti ta ei jõuagi enne külmade tulekut õitsema hakata. Käes oli aga juba aprill, ikkagi külvasin seemned potti, võib-olla läheb õnneks. Suvel muudkui kastsin, väetasin ja korjasin tigusid.
Alles augusti keskpaigas ilmusid nähtavale esimesed õiepungad. Veel kolm nädalat ootamist ja pungadest arenesid helerohelised noored õied, mis mõne päeva pärast värvusid lillaks.
Jõudsingi ära oodata! Nüüd on mul aias lopsaka lehestikuga kaetud puu, millel korraga mitmes arengufaasis õisi. Selle lille puhul oli väga huvitav just ta arengut jälgida.

Tegime näpunukkudega teatrit

2010-09-07T11:47:00.003+03:00

Möödunud pühapäeva lõunaks ei olnud raamatukogu töölaud nagu tavaliselt selleks ajaks lugejate poolt tagasi toodud raamatutest lookas, vaid oli kaetud mitut värvi viltimisvilla õhuliste pilvedega. Viltisime näpunukke. Õpetust neile, kes soovisid omandada uut oskust, andis Maire.
Mõnusaid pehmeid tegelasi kogus just paras jagu, et nendega maha mängida üks väike etendus J. Oro "Muna" raamatu järgi.
Pildid siin

Meisterdamistund lastele

2010-08-25T15:27:00.002+03:00

5. septembril kell 14.00 toimub raamatukogus meisterdamistund. Vildime näpunukke. Õpetuse leiad Karin Kägo raamatust "Näpunukud".
Näidistena on raamatukogus vaatamiseks 6 erinevat näpunukku. Pildil on näha jänes, koer, orav, rebane, draakon ja tibu.
Tule uudistama ja osalema!

Rõõm suvest

2010-07-05T11:54:00.003+03:00

Liis Ehavere "Martin ja salalaegas"

2010-07-01T10:38:00.001+03:00

Raamatu autor Liis Ehavere on Raikküla tüdruk. Siin on ta sündinud, siin möödus tema lapsepõlv, siin lõpetas ta põhikooli. Praegu töötab Liis Hagudi põhikoolis õpetajana.
Kes on pidevalt lugenud Rapla maakonna ajalehte Nädaline või Rapla Teatajat, on tema kirjatükkidega ammu tuttav. Tema lugusid on avaldatud ka vabariiklikus ajakirjanduses ning õpikeskkonnas Miksike näidend "Kaasaegne kadriõhtu".

Nüüd siis ilmus ohutusteemaline lasteraamat "Martin ja salalaegas".

Martin on seitsmeaastane linnapoiss, kellele meeldib olla maal vanaema-vanaisa juures. Ta teab, et vanaisa tööriistakuuri ülemisel riiulil seisab päevinäinud kohver, kus vanaisa sõnul on peidus uued elud. Oma esimesel kevadisel koolivaheajal on poiss võtnud nõuks järele uurida, mis saladused end vanaisa aardelaekas peidavad...

Mõnusat lugemist!

Kirjandussaade Vikerraadios

2010-06-28T11:19:00.002+03:00

Alates tänasest käivitub Vikerraadios saatesari "Keda sina viimati lugesid?"
Sarja eesmärk on tutvustada eesti elavaid ja kirjutavaid kirjanikke läbi nende tekstide. Saade on eetris igal tööpäeval kell 14.05 ja kordusena kell 19.05 kuni 6. augustini.

Pikemalt saatest

Huvipakkuv ühislugemine

2010-06-21T16:51:00.003+03:00

28. juunist algab Varraku raamatublogis Sofi Oksaneni väga populaarse raamatu "Puhastus" üheskoos lugemine.

Reeglites on kirjas: Iga nädal loeme romaanist ühe osa, millele järgneb arutelu. Loomulikult on lubatud lugeda nii rohkem kui vähem, millisel juhul aga kehtib palve arutelus siiski püsida antud nädala osa piires. Sellel on kaks eesmärki — esiteks mitte rikkuda avastamisrõõmu ja üllatusi nende jaoks, kes pole oma lugemisjärjega antud kohast kaugemale jõudnud, ning teiseks võimaldab see käsitleda teksti mitte kui üht monoliitset sõnumit (milline iganes see siis ka poleks), vaid kui teatud tähenduse ja varjundite loomise protsessi. Ehk siis lugedes võiks püüda keskenduda mitte ainult sellele, mida “Puhastus” meile ütleb, vaid ka, kuidas ta seda teeb.
Pikemalt sellest Varraku raamatublogi postituses Ühispuhastus - reeglid ja ajakava

Loe ja löö kaasa!

2010-06-02T14:35:00.000+03:00

Saabus maikuu raamatupakk. Tulge kaema!

Uudis

2010-05-30T11:01:00.001+03:00

Juba mõnda aega saab raamatukogus teha koopiaid, sest nüüd on siin paljundusaparaat. See on küll mitte uus ja päevi näinud, aga praegu täiesti töökorras.

Raamat, mis inspireerib

2010-05-04T14:41:00.005+03:00

Urmas Laansoo, Taimi Puusepp ja Krista Kaur

Maagilised taimed ja taimemaagia
Legendid,faktid ja uskumused

264 lk.
Menu 2009

Raamatukoi tutvustus

Selle raamatu lugemine oli nagu nakkushaigus heas mõttes. Loed ühe jutu läbi ja kohe tekib tahtmine järgmist ahmida, sest nii haaravalt on kõik kirja pandud.
Näiteks kõige tavalisemat aedtilli teatakse praegu peamiselt maitsetaimena, kuid ta on ka tuntud kaitsetaim. Vanade uskumuste kohaselt kaitseb välisuksele riputatud tillikimbuke kodu vaenlaste ja kadedate inimeste eest. Teda väärtustatakse kui raha ja hea õnne ligimeelitajat, teda on kasutatud isegi maksevahendina.

Põneva loodusraamatu alusel on Mahtra Talurahvamuuseumis koostatud näitus, kus peale taimede on eksponeeritud 5 topist Eesti Loodusmuuseumist. Näitus on avatud 28. juunini.

Uku Masingu mälestustoa avamine 24. aprillil

2010-04-27T12:12:00.005+03:00

Skulptor Tauno Kangro - Uku Masingu büsti autor
Anne Kalf - projektijuht
Madis Villand - büsti dolomiidist aluse autor

Mälestustoa avamisest kirjutab Margus Mikomägi 27. aprilli Nädalises: Lipal avati Uku Masingu mälestustuba.
Rohkem pilte vastavatud toast siin.

Masingu juubeliaasta lõpetamine

2010-04-18T11:26:00.003+03:00

"Uku Masing 100" juubeliaasta pidulik lõpetamine toimub laupäeval, 24. aprillil 2010 algusega kell 16.00 Raplamaal Lipa koolimajas.

*Kokkuvõte Masingu juubeliaastast sõnas ja pildis
*Uku Masingule mälestusbüsti ja mälestustoa avamine
*Sponsorite ja toetajate tänamine
*Kontsert: esinevad Anne Maasik, Heiki-Rein Veroman, Siiri Sisask

Uku Masingu huvilistel on nüüd ka meeldiv võimalus lugeda Lauri Sommeri sulest ilmunud uut raamatut "Kolm yksiklast", milles kolmas lugu "Hilised lemmelehed"ongi suurmehe elust aastatel 1959 - 69.

Lauri Sommer

Kolm yksiklast

197 lk.
Menu 2010

Loe ka lisaks siit arvustust: Katse elada sisse kolme mõistmist mitte tajunud isiku hingeellu.

Üleskutset järgides

2010-04-08T15:17:00.001+03:00

Teatakse hästi, et on lugemisaasta ja teatakse ka Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu üleskutsest kinkida oma kodukoha raamatukogule üks uus raamat. Just nii toimis meie raamatukogu lugeja Liane Konts, kes helistas eelnevalt ja leppisime kokku, et tema poolt välja valitud H. Põlluaasa "Eesti - Vene piirileping" on selleks väga sobiv kingitus. Nüüd on raamatukogu rikkam ühe äsjailmunud teose võrra. Suur tänu kinkijale!
Sisu tutvustuseks:

Henn Põlluaas

Eesti-Vene piirileping
Ära andmine või äraandmine?

615 lk.
Kunst 2010

Kuigi Eesti ja Venemaa vahelise piirijoone küsimus on olnud päevakorral juba 1991. aastast alates, pole meie kirjasõnas nimetatud teemal sellest hoolimata ilmunud ühtegi kaalukat ja kandvat uurimust. Ammugi mitte uurimust, mis suudaks vaadata piiriküsimust ka laiemas, üldpoliitilises ning ajaloolis-rahvusvahelises kontekstis.

Nagu Henn Põlluaas raamatu sissejuhatuses tõdeb, pole piiriküsimust – aga laiemalt paljut muudki Eesti-Vene suhetes toimunut – käsitlevaid dokumente nende jätkuva varjamise või salastatuse tõttu võimalik uurijatel kasutada. Sellest hoolimata on materjali uurimuse koostamiseks piisavalt ka avalikkusele kättesaadavates allikates. Autor ongi neid kogudes, kasutades ja süstematiseerides teinud ära hiiglasliku töö, mis igale inimesele, kes meie piirisaaga arengust vähegi adekvaatset pilti saada soovib, on asendamatu.
Raamatu väärtuseks pole aga kaugeltki vaid selle lai haare. Põlluaasa sule all joonistub välja ka Eesti Vabariigi poliitikute ning diplomaatide tegemiste-tegematajätmiste rida, mille üheks vaieldamatult mõtlemapanevaks jooneks on autori poolt ülima põhjalikkusega esile toodud taandumised eranditult kõigil meie piiridel. Aga ka üldine hambutus riigi väärikuse, suveräänsuse ja järjepidevuse kaitsmisel, rahvuslikust eneseuhkusest rääkimata.

Koolivaheaja lugemispäev

2010-03-28T12:12:00.002+03:00

Kevadisel koolivaheajal toimunud lugemispäev tõi kokku noori raamatusõpru oodatust vähem. Noortekeskuses veedetud tüdrukuteöö väsitas ära ja raamatukokku järgmisel päeval lihtsalt ei jõutudki enam. Aga eks koolivaheaeg selleks ju olegi, et lõõgastuda ja energiat koguda.
Kõigepealt vestlesime raamatutest, mida keegi sel aastal juba lugenud oli. Siis tutvustas igaüks üht loetud raamatut ka teistele, kas katkendit lugedes või raamatu sisust jutustades.
Mariil oli kaasa võetud selleks lõbus lugu "Lõvi Lõrr ja jänes Jass" (O. Saar)
Gregoryl jälle õpetlik raamatuke "Sööbik ja Pisik" (T. Egner)
Kairel "Heinakübar ja Viltsuss" (S. ja T. Nopola)
Aurisel "Samueli võlupadi" (K. Kass)
Stefil "Vennad Lõvisüdamed" (A. Lindgren)
Marial "Väike prints" (Antoine de Saint-Exupery)
Helil "Apelsinitüdruk" (J. Gaarder)
Raamatukogu poolt aga Aasta Rosina auhinna vääriliseks tunnistatud raamatute tutvustus ja ette sai loetud 2009. aastal ilmunud Piret Raua raamat "Härra Linnu lugu".

Jutud räägitud, jagunes seltskond kaheks. Väiksemad lapsed hakkasid Ene Kanguri juhendamisel meisterdama. Paberist volditud soovidetoos ja lilleline lauakaunistus said igati uhked.
Suuremad, kellel lugemiskogemusi rohkem, lõid kaasa viktoriinis. Esmasel vaatlusel tundusid küsimused üsna krõbedate killast, aga kuna vastuste otsimisel võis vabalt raamatukogu riiulites tuhnida ja arvutit kasutada, sujus kõik kenasti. Näiteks küsimus."Mitu ajakirja on meie raamatukogule käesolevaks aastaks tellitud?" Sellele küsimusele leidis hõlpsasti vastuse raamatukogu koduleheküljelt.
Tegevust jätkus pea kaheks tunniks.

Soovin kõigile raamatusõpradele ilusat kevadet ja häid hindeid viimasel veerandil!

Hei, lapsed!

2010-03-24T10:15:00.001+02:00

Koguneme reedel, 26. märtsil kell 14.00 raamatukogusse. Sirvime oma lemmikraamatuid ja tutvustame neid ka teistele. Meisterdame. Kindlasti saab osa võtta mälumängust, mille võitjatele auhinnad.

Olete oodatud! Kohtumiseni!

Tõesti, tõesti...

2010-03-19T13:13:00.000+02:00

Enn Vetemaa

Kevadine II

Oh andke andeks see banaalne prosaism.
(Puškin "Sügis")

Alles oli tuisk ja tali,
jää ja lörtsitibutus,
aga nüüd mu akna taga
itsitab krell tibutuss.

Öösi vaikse aiaäärse
üpris tähtsa hoone
katusel paar pulstund kassi
üürgasid kantsoone.

Kui ma seni külakuked
tundsin häälest ära,
siis nüüd suurest kevadähmist
on nad häälest ära.

Kohtumine Margus Mikomägiga

2010-03-15T13:51:00.002+02:00

"Koguja raamatu" esitlus

2010-03-08T11:14:00.002+02:00

Emakeelepäeval, 14. märtsil kell14 Raikküla Raamatukogus

kohtumine raamatu "Koguja raamat" autori
Margus Mikomägiga

Võimalus osta "Koguja raamatut" ja saada autogrammi.

Sisust:
See on raamat teatrist ja elust, eluteatrist ja teatrielust. Selles raamatus räägivad Aivar Tommingas, Jaan Rekkor, Aleksander Eelmaa, Anu Lamp, Reet Neimar, Helle Meri, Peeter Jalakas, Peeter Tammearu, Tiit Ojasoo, Evelin Pang ja Priit Võigemast, Uku Uusberg, Nero Urke, Elmo Nüganen, Lembit Peterson, Jaan Tooming, Merle Karusoo, Andres Keil, Lea Tormis.

Nii mõnigi kahekõne muutub raamatu kaante vahel hoopis kolmekõneks. Intervjuud hakkavad omavahel juttu ajama, haakuvad ja lähevad lahku. Kokkuvõttes kujuneb pilt tänase Eesti teatri vaimsest olemisest. Isegi olemusest.

Kontsertesitlus

2010-03-05T13:18:00.002+02:00

Uku Masingu 100. juubeliaasta raames korraldatav

CD "Uku Masingu tekstid helides"
kontsertesitlus

laupäeval, 13. märtsil 2010 algusega kell 12
Raplamaal Lipa koolimajas

Uku Masingu tekste sõnas ja helis esitavad: Priit Pedajas, Tõnu Tepandi, Eva Eensaar, Maria Peterson, Anne Maasik, Heiki-Rein Veroman, Kadri Hunt, Ly Lääne, Liis Kalda, Dmitri Rozgonjuk, Urmas Sisask jt.

Info: Anne Kalf 56465874
Buss Lipale väljub Rapla bussijaamast kell 11 (Peatused Rapla kesklinnas, Maxima kaupluse juures, Kuusikul, Kabalas)

Osalemine tasuta!

Miltoni saladus

2010-03-02T11:06:00.003+02:00

Lasteraamat praeguse hetke jõust.

Eckhart Tolle, kes on eesti lugejale tuttav tema "Uue maailma" ja "Siin ja praegu: kohaloleku jõud" raamatute kaudu, on kirjutanud koos Robert S. Friedmaniga samu tõekspidamisi kajastava raamatu ka lastele.

Kiusamist kohtab pea igas koolis, kuidas leida endas sisemist jõudu, et astuda vastu endast suurematele ja füüsiliselt tugevamatele?
Miltoni saladus aitabki lapsi, kes peavad tahtmatult silmitsi seisma raskete olukordadega koolis, mänguväljakul või mujal.

Sisust:
Milton on õnnelik laps, kuni teda hakkab kiusama kooli riiukukk. Sestpeale valdab poissi pidev mure selle ees, mida tülinorija temaga järgmine kord koolis teha võib. Kuid Milton satub silmitsi üsna mitme olukorraga, mis aitavad tal mõista üht tähtsat asja: ainus viis, kuidas olla õnnelik, on elada praeguses hetkes.
Vanaisa õpetab Miltonit nägema praegust hetke väljaspoolt: mitte muretseda selle pärast, mis saab siis, ja mõelda sellest, mis on millalgi olnud. Siis ja millalgi on vaid peas. Nad ei ole ju siin, praegu. Unenäos õpib Milton nägema praegust hetke seespoolt.
Raamat on hea õppevahend ka lapsevanemale.

Jaan Krossi 90. sünniaastapäev

2010-02-18T15:57:00.008+02:00

19. veebruaril möödub kirjanik Jaan Krossi sünnist 90 aastat. Tema elust ja loomingust loe siit.
Esimest korda väljaantava Jaan Krossi kirjandusauhinna saab Ain Kaalep luuleraamatu "Muusad ja maastikud. Luuletusi 1945 - 2008" eest.

Kuidas raamatukoguni jõutakse

2010-02-05T14:48:00.003+02:00

Eile külastas ramatukogu üks 78 aastane lugeja. Täiesti tavaline, et ta käib raamatukogus üks kord nädalas ja neljapäeviti. Ebatavaline minu jaoks oli aga see, kuidas ta pärale jõudis. Juuresoleval pildil on puude taustal näha üks maja, see on tema kodu. Valgel lumevaibal pole näha ainustki jalajälge. Memmeke seletas asjalikult, et ta tulnud suuskadega lumevallini, jätnud suusad sinna maha, ukerdanud üle kõrge lumevalli ja siis tipa-tapa poodi ja raamatukokku. Vot sellise asja peale ei oleks ma eales tulnud!
See põldude vahele jääv tee tema majani (0,5 km.) ei kuulu kahjuks nende teede nimekirja, mida lahti lükatakse. Mis siis ikka, elame õnneks sellises kliimavööndis, kus talvele järgneb alati kevad ja päike sulatab lume.
Siit iva: vanadelt ja elu näinud inimestelt on alati midagi õppida.

Hea uudis

2010-01-28T18:09:00.000+02:00

Hoolimata külmast ilmast
Vaatamata vaevale
Rõõmus naeratus on silmas -
Uus raamat jõudis pärale!

Sellise sõnumi läkitas postkasti Rapla Keskraamatukogu komplekteerimisosakond. Saabunud raamatute nimekiri Uudiskirjandus alt.

Külmapüha lugemised

2010-01-25T12:55:00.001+02:00

Kui termomeeter näitab üle 20 pügala alla nulli, on mõistlik imeilusat talveilma nautida läbi aknaklaasi vaatega ja vaimu ergutamiseks mõni raamat läbi lugeda. Minu- sarja raamatud on lugejate seas nõutud kaup ja harva õnnestub mõni endale lugemiseks kõrvale panna. Sel korral siiski

Justin Petrone
Minu Eesti
Kas lubate elada?
1. osa
Kirjastus Petrone Print
2009

Noor kriisis ameeriklane armub põnevasse eestlannast ajakirjanikku ning alustab teekonda, mis taastab noormehe usu endasse ja maailma. Aga see teekond ei olnud lihtne. Välismaalane saabub keset kõige pimedamat talve ja peab ellu jääma maal, kus iga perekonda kummitavad minevikuõudused, kus inimesed söövad verest tehtud vorste ja tarretiseks keedetud lihatükke, joovad sooja leivajooki, ning hilinemise eest võib neid tabada surmanuhtlus.
Kuidas eestlased ja meie kombed väljaspoolt tulnule paistavad, sellest on siin raamatus palju humoorikaid kohti.

Veel teinegi raamat eestlastest välismaalase pilgu läbi on 2003. aastal ilmunud

Douglas Wells
Jänki seiklused Hiiumaal
Kirjastus Mats
2003
208 lk.

Douglas Wells kirjeldab värvikalt oma elu seda perioodi, mil ta Ameerika Rahukorpuse vabatahtlikuna aastatel 1992 - 1996 elas ja töötas Hiiumaal. Ka tema abiellus eestlannaga.

Külaline õunaaias

2010-01-09T13:26:00.006+02:00

Tühi kõht teeb julgeks ja toob õunaaeda.
Võimalik, et söögikohad olid juba enne lume tulekut ettenägelikult varem valmis vaadatud.

Tagasi aastasse 2009

2010-01-07T14:26:00.004+02:00

Kõigepealt tahan tänada pr. Ülle Saart, kes on raamatukogule annetanud
mitu raamatut ja hulga käsitööalaseid ajakirju.
Need olid kõik uued raamatud, mis ta endale ostis, läbi luges ja kuna ei soovinud neid enam kodus hoida, otsustas teha raamatukogule kingituse ning sellega teisi lugejaid rõõmustada. Raha nappusel ei saa raamatukogu kaugeltki nii palju kirjandust soetada kui vaja oleks. See oli väga tänuväärne tegu, mis muidugi väärib järele tegemist. Aitäh!

2009. aasta laenutuste edetabelit kroonis Mihkel Raua elulooraamat "Musta pori näkku". Seda raamatut laenutati koguni 32 korda. Tagasisidele toetudes võin öelda, et mäekõrguse edu põhjustasid eelkõige rohked meediakajastused. Kärmesti pandi laenutamiseks järjekorda, sest uudishimu oli nii suur. Vaja on ju oma silmaga näha raamatut, millest kõik räägivad. Sugugi ei saa öelda, et ta nii kangesti kõigile meeldinud oleks, sest paljud tõid juba paari päeva pärast raamatu tagasi - liiga palju roppusi sees.

Milline raamat siis mulle eelmisest aastast kõige eredamalt meelde jäi? Ikka ja
jälle kanduvad mõtted Khaled Hosseini suurepärasele romaanile "Lohejooksja". Afganistan on minu jaoks nii kauge maa, selle maa traditsoonidest ei teadnud ma suurt midagi. Väga võõrastav oli lugeda inimeste sünnimomendiga kaasnevast ettemääratusest. Kui oled alam ja loodud teenijaks, siis elu lõpuni sinna ka jääd, ei loe midagi kui töökas ja tubli sa olla võid. Pani mõtlema see, kas minu tegemiste või mittetegemiste tõttu on keegi kannatanud ja kas on alati piisavalt aega jäänud, et halbu asju heastada.

Lugemisaasta 2010

2009-12-28T12:54:00.004+02:00

Lugemisaasta algab 1. jaanuaril 2010.

Lugemisaasta veebileht www.lugemisaasta.ee

Lugemisaasta eesmärk on tuletada meelde, et lugemine on nauding, mis annab nii elamusi kui teadmisi. Pealegi on lugemine on üks vähestest tasuta ajaveetmisviisidest – raamatukogude kasutamise eest ei küsita endiselt midagi. Iga uut raamatut lahti tehes avaneb meile uus maailm, mille tegelastele kaasa elame ja paremal juhul end mõnega neist ka samastame. Või jälgime autori mõttelendu ja püüame sellega resoneerida. Või hangime infot või õpime midagi. Või teeme seda kõike korraga, sest hea ilukirjandus õpetab nii mõndagi sõnavara, kirjavahemärkide ja lauseehituse kohta, aga ka mõtete väljendamise selguse, metafooride ja tihti ka loogika kohta. Veel parem, kui teos paneb meid, lugejaid, elu ja maailma üle järele mõtlema, kogema katarsist ja juhatab uutele (ja loodetavasti parematele) radadele. Ilukirjanduski võib sisaldada lugeja jaoks uusi teadmisi ajaloost, geograafiast, filosoofiast, kunstist ja paljudest muudest valdkondadest. Teabe-ja õppekirjanduski on ideaalis keeleliselt nauditavalt kirja pandud. Lühidalt öeldes: lugemisaastat on vaja selleks, et loetaks rohkem.

Lugemisaasta on mõeldud kõigile, kes oskavad ja tahavad lugeda või alles õpivad lugema või kes mingil põhjusel veel ei loe. Tahame jõuda võimalikult paljude inimesteni, sõltumata nende lugemiseelistustest. Lugemisaasta toimub kogu Eestis. Samuti väljaspool Eestit asuvates eesti koolides ning ülikoolides, kus õpetatakse eesti keelt.

Uudis Tartu Postimehes

Aastalõpuseminar Rapla Keskraamatukogus

2009-12-19T14:17:00.004+02:00

Maakonna raamatukogutöötajate aasta viimane seminar on alati veidi pidulikum. Peale tööjuttude jagatakse välja aasta tublimatele tunnustusena traditsioonilised päkapikutiitlid. Ja oh üllatust, sel aastal potsatas üks päkapikkudest (e-päkapikk) Raikkülla.
Lähemalt sellest

Jõulukuu raamatupakist

2009-12-03T16:33:00.008+02:00

Laste lugemislauale jõudis Kätlin Vainola õpetlik raamat "Metsaelu aabits". Tõetruud kodumaise looduse pildid joonistas Kristina Reineller.
Raamatu peategelaseks on rebane. Rebaseema ja rebaseisa said tuttavaks talve lõpus. Nüüd, kui rebasepojad on sündinud, käib perele toitu toomas isa. Rebaseema aga on kodune, tal on pesas viis imearmast kutsikat. Metsa aga on saabunud kevad. Puudel puhkevad pungad, seemnetest sirgub väike puu.
Läbi suve, sügise ja talve liikudes saab lugeja teada, kuidas elavad eri aastaaegadel metsas putukad, linnud ja loomad. Vahepeal läheb lugu ohtlikuks ka - metsas puhkeb tulekahju. Õnneks pääseb rebasepoiss tervena õdede-vendade juurde tagasi.
Raamatuga on kaasas Fred Jüssi loodushäältega plaat. Selle pealt saab kuulata erinevaid metsahääli.

Teinegi raamat lastele.
Andrus Kivirähk"Kaka ja kevad" on tähelepanu köitnud: mõnda täiskasvanut šokeerinud, aga lapsi huvitab, sest eile käis ramatukogus juba kolm last seda küsimas. Ise lugesin jutukogu kaanest kaaneni läbi ja ei kohanud ühtegi roppust. Ainult ühes loos on peategelaseks kaka ja ühes puuks, kuid need on normaalse elu juurde kuuluvad nähtused. Lugeja ette astuva veel punapäine viiner, munevad sokid, loll jope. Lisaks neile veel terve parv veidraid olevusi, kellel varem pole olnud võimalust lasteraamatusse pääseda.
Mõnusale humoorikale raamatule on pildid joonistanud Heiki Ernits.

Nädalise sügistuur: kohtumised ajakirjanikega

2009-11-09T17:04:00.002+02:00

Nädalise sügistuuri järjekordne peatuskoht oli täna Raikküla raamatukogus. Nädalisest olid projektijuht Jürgen Post, ajakirjanik Maire Kõrver ja fotograaf Arvo Kuldkepp. Kohtumisele olid tulnud neli inimest, kes soovisid oma mõtteid ajakirjanikega vahetada. Hea võimalus esitada küsimusi ja arutleda erinevatel elu - olulistel teemadel. Kurdeti selle üle, et ajaleht on masu ajal õhemaks läinud. Meeli-Reet, kui tuntud mälumängur, soovis, et ajalehes oleks rohkem ristsõnu. Laine jälle ei olnud rahul sellega, et maatöötajatest on liiga vähe lugeda. Sooviti lugeda probleemartikleid. Kiidusõnadega poldud kitsid, et kiita ajakirjanik Margus Mikomäge teatrilehekülgede ja muude südamesse minevate lugude eest. Tundus, et mõlemad pooled jäid rahule.

Käepaela punumine

2009-11-02T11:17:00.003+02:00

Kevin, Richard, Gerli, Ly, Marite, Laura, Kaire, Maris, Liis, Germo, Gregory ja Heli lõpetasid koolivaheaja ja ütlasi ka selle aasta raamatukogupäevad raamatukogus, kuid mitte lugedes, vaid käepaela punudes.
Materjaliks kasutasime jämedat villast lõnga. Igaüks sai lõngadest endale kõige meelepärasemad kolm värvi välja valida ja meisterdamine võis alata. Tänu Maire juhendamisele läks töö nagu lepase reega ja mõni laps tegi koguni kaks paela.
Fotoaparaat otsustas streikima hakata, aga kuna lapsed olid nii mõnusad, siis ta lõpuks lihtsalt pidi alla andma ja pildid on siin.

Raamatukogupäevad

2009-10-20T16:49:00.006+03:00

Üleriigiliste raamatukogupäevade moto "Rahvas algab raamatust" pärineb Hando Runnelilt. Traditsioonilised on sel ajal ka ettelugemispäevad. Tänavu loetakse ette Edgar Valteri raamatuid, et sellega tähistada kirjaniku 80.sünniaastapäeva.

Meie raamatukogus loeti täna Edgar Valteri lustakat lugu "Kassike ja kakuke". Samuti sai tutvuda kogu lastekirjaniku loominguga.

Raamatukogus on praegu väljapanek eneseabi raamatutest.

Tulekul:
1.nov.kell 14 Meisterdamistuba: valmistame käepaela (näidis tutvumiseks raamatukogus)

kov valimised Raikküla valla valimisjaoskonnas nr.2

2009-10-19T15:42:00.000+03:00

Ja siin on valimistulemus Raikküla vallas.

Libakodukas

2009-09-25T10:38:00.001+03:00

Vahetevahel külastan teiste raamatukogude blogisid ja tänasel ringkäigul komistasin kummalise asja otsa. Lugege ja veenduge ise, mille peale tullakse, et rohkem segadust külvata.
Lugu siin: Ettevaatust - libakodukas! Lääne - Virumaa Keskraamatukogu ajaveebis.

Mahukas ja sisukas elulooraamat

2009-09-22T15:59:00.010+03:00

Eilset, 21.septembrit nimetatakse pokukalendri järgi kõige vanema poku sünnipäevaks. 80 aastat tagasi sündis sel päeval ka pokudele nime andnud Edgar Valter.
Eile esitleti Edgar Valteri kolmeköitelise elulooraamatu 1.osa

Edgar Valter

Karid ja kõrgused I

Koostanud Külli Leppik

Elmatar 2009

Raamatu sisust Apollo lehelt:

Edgar Valteri looming, nii pildiline kui tekstiline, on tuttav enamikule eestlastele. Aga palju me teame temast endast? Temast kui inimesest kõikide oma omadustega; tema lapsepõlvest, temast kui mehest ja loomeinimesest.
"Karid ja kõrgused" on Edgar Valteri eluraamat, elav pihtimuslik intervjuu. Vestlus, kus küsija rollis Külli Leppik, on pikk ja põhjalik, vastused on ausad ja otsekohesed, puudutades ka üliisiklikke ja tundlikke teemasid. Nende kahe salvestatud vestlus sai alguse 2002 aastal ja kestis ajani kuni paar nädalat enne kunstniku lahkumist siitilmast.
See on esimene köide Edgar Valteri elule ja loomingule pühendatud kolmeköitelisest sarjast, mis hõlmab kunstniku varasemat eluperioodi lapsepõlvest kuni 1964. aastani. Põhjalikku usutlust ilmestavad 72 eluloolist fotot ning 323 reproduktsiooni selle perioodi loomingust.

P.S.

Huvi võiks pakkuda veel blogi Edgar Valterist.

Teemaõhtu: Edgar Valter 80 ETV2-s 27. septembril algusega kell 18.40

Rõõmustavat

2009-09-17T17:13:00.002+03:00

Pärast pikka pausi (1.juuni - 17. september) saab raamatukogus jälle külastada inernetipunkti. Vaheaja põhjustas masu karm käsi. Nimelt läks arvuti lihtsalt katki ja raha polnud uue muretsemiseks. Sellest sügisest ei toimu enam õppetööd Purkus ja Lipal asuvates koolimajades ja kooli varadest siis sai siia ühe töökorras arvuti.

Internetipunkt avatud endiselt raamatukogu lahtiolekuaegadel.

Maiust põnevuse otsijale

2009-09-08T15:43:00.004+03:00

Viimati lugesin kahte raamatut sarjast "Moodne aeg". Mis neid ühendab? Mõlema taustaks on Teine maailmasõda. Neis mõlemas on see miski, mis nad heaks teeb: põnevus ja pinge algusest lõpuni, muidugi voolav tekst. Raamatud haaravad täiega, nii et lugedes argimuredel ei õnnestugi vahele trügida.

David Benioff

Varaste linn

Varrak 2009

Sisust Margus Haava arvustuses:
Teose peategelased on kaks noormeest, 17-aastane juudi päritolu häbelik Lev ja paar aastat vanem kasakate soost võrsunud uljas Kolja, kes kohtuvad surma mõistetuna Leningradi blokaadi ajal kurikuulsas Krestõ vanglas. Poisid saavad siiski juuspeene võimaluse eluga pääseda.
Nimelt annab oma tütrekese pulmadeks valmistuv kõikvõimas NKVD polkovnik neile võimaluse vahetada oma elu kümne muna vastu, mida on vaja pulmatordi valmistamiseks. Nii seavad noormehed sammud Saksa tagalasse...

William Boyd

Rahutu
Rahu
Varrak 2009

Kokkuvõte raamatu kaanelt:
Ühel päeval leiab Ruth emale külla sõites, et tolle käitumine on veidram kui tavaliselt ning kui ta lahkuma hakkab, annab ema Ruthile ümbriku täiskirjutatud lehtedega ning palub, et tütar need läbi loeks.
Ruth sõidab koju, avab ümbriku ning talle saab osaks elu suurim vapustus. Selgub, et tema ema nimi ei ole mitte Sally Gilmartin, vaid Eva Delektorskaja ning ta on pooleldi vene, pooleldi inglise päritolu kunagine Briti salateenistuse spioon.
Boyd jutustabki edasi paraleelselt ema ja tütre lugu, nii et lugeja ees avaneb pilt Briti salateenistuste tegevusest USA-s Teise maailmasõja algaastatel. 1940. aastatel poolelijäänud suhted ja klaarimata arved saavad lõpuks õiendatud 1980. aastate Oxfordis.

Arvutikursus raamatukogutöötajatele

2009-08-19T18:41:00.006+03:00

Täna lõppes Raplamaa raamatukogutöötajatele organiseeritud kahepäevane arvutialane täiendkoolitus. Koolitus toimus Rapla Täiskasvanute Gümnaasiumi arvutiklassis. Selle viis läbi kõigile osalejatele varasemast ajast hästi tuntud Peeter Linnamäe. Algajate grupp õppis blogi loomist, edasijõudnud kodulehekülje loomist ja erinevate Google vahendite kasutamist selles. Kasulik ja vajalik kõigile.
Jäi meelde üks mõte koolitajalt: harjutamine on kontrollitud viis targaks saamisel.
Rohkem pilte Peeter Linnamäe pildialbumist.

Suvi kisub tuppa

2009-08-15T12:05:00.002+03:00

Vihmaste ilmadega kogunevad lapsed tihti raamatukokku, et siin vaba aega veeta lugedes, mängides, joonistades või meisterdades. Nii ka sellel kolmapäeval. Et saada uusi mõtteid tegutsemiseks, oli üleval raamatunäitus meisterdamisalastest raamatutest, mida ka lähemalt tutvustati.
Lapsed joonistasid pilte oma kaasa võetud kaisunukkudest. Mõned neist juuresoleval pildil.

Kirjanduskonverents "Rännates Masingu luuleradadel"

2009-08-12T13:09:00.035+03:00

11. augustil toimus Raikküla vallas Lipa külas Raikküla Lasteaed-Algkoolis Uku Masingu 100. sünnipäevale pühendatud kirjanduskonverents "Rännates Masingu luuleradadel". Piltidel esinejad ja osalejad. Konverentsi kava on selles postituses.

Täna, 12. aug. linastub ETV-s kell 22.25 dokumentaalfilm "Surm on öömaja põllul", kolmas ja viimane osa filmitriloogiast "Masingu maastikud". Film keskendub nõukogude ajale. Tartus siseemigratsioonis lindpriina elav õpetlane, kelle töid käsitsi paljundati ja kelle kirjavahetust KGB jälgis, sai tänu abikaasa ohvrimeelele jätkata meelepärast tegevust. Filmi autor on Vallo Kepp.

Vikerraadios täna kell 23.05 algavas saates "Luuleruum" arutab Uku Masing koos Hando Runneli ja Henn kaarel Hellatiga teemal kirjandus ja mood. Saade oli eetris 1980. a. Tamur Tohver loeb luulekava Masingu tekstidest.

Külliki Kuusk

Aili Tooming

Lauri Sommer

Moonika Saarmann

Ilona Runnel

Mikk Sarv

Jaak Johanson
Kabala segakoor

Lõunatund koolimaja õuel

Selle sündmuse kajastus:
Nädaline 13. 08. 2009 - Margus Mikomägi "Tänuavaldus Uku Masingule Lipal ja Raplas" (veebis lugeda ei saa)
Eesti Kirik 19.08.2009 - Lauri Sommeri ettekande "Uku hilisluule elutundest" tekst.
Ilona Runneli ettekande tekst.
Lisaks eelmistest 2009 ja 1999 üritustest Raplamaal Rapla Keskraamatukogu virtuaalnäitus "Uku Masing 100"

Uku Masingu 100. sünniaastapäevale pühendatud kirjanduskonverentsi kava

2009-08-01T15:50:00.010+03:00

11.08.09 algusega 10:30

UKU MASINGU 100. sünniaastapäevale pühendatud kirjanduskonverents
“Rännates Masingu luuleradadel“

Raplamaal Raikküla vallas Lipa külas Raikküla Lasteaed-Algkooli saalis
Konverentsi modereerib Mikk Sarv

Konverentsi kava

10.30-11.00 saabumine, registreerumine HOMMIKUKOHV
11.00-11.20 konverentsi avamine, tervitused
I paneel – Luuletaja Uku Masing
11.20-11.50 “Uku Masingu luule kui päevaraamat" - Külliki Kuusk
11.50 -12.20 "Uku Masingu 1930. aastate luule värsisemantikast" - Aile Tooming
12.20-12.50 KOHVIPAUS
12.50-13.30 "Uku hilise luule elutundest" - Lauri Sommer
13.30-14.00 “ Loodus Masingu luules” – Moonika Saarmann
14.00-14.50 LÕUNASUPP kõikidele osalejatele
II paneel - Uku Masingu luule muusikas
14.50-15.20 “Laulval rännul: Masingu tekstid muusikas" Ilona Runnel
15.20-15.50 “ Seitsme hariunka hele isa minu läkiteli” - Mikk Sarv
15.50-16.30 Konverentsi kokkuvõte, osalejate tänamine
16.30 -18.00 KOHV – JALUTUSKÄIK LIPA KÜLAS
19.00 Pidulik kontsert jumalateenistus Rapla Maarja-Magdaleena kirikus –
jutlustab dr. Toomas Paul

INFO: Anne Kalf, kalfanne@gmail.com, tel: 5646 5874
Osalemine tasuta!

Raamatukogu suletud, sest

2009-07-04T16:16:00.001+03:00

Saabus juunikuu raamatupakk

2009-07-02T14:41:00.013+03:00

Kogu saabunud paki sisuga saab tutvuda paremas veerus "Uudiskirjandus" alt.

Ühest raamatust siiski pikemalt:

Sofi Oksanen

Puhastus

Varrak 2009

Finlandia kirjanduspreemia pälvinud romaan käivitub väärika kindlusega ega lase lugejat oma kütkest enam naljalt lahti: intrigeeriv süžee, osav kombinatsioon, kõnekad detailid, ühtlaselt püsiv pinge... Kinnisideeks saanud armastus, mis võimendub vihkamiseks, elukestev hirm ja närivad saladused, millest puhastuda aitab vaid tõde. Hiljuti taasiseseisvunud Eestis ajendab ootamatult taluõuele vaakunud neiu üht vana naist meenutama sündmusi, mis ilmselt nagunii unustada pole lasknud. Kuidas ja miks küüditati tema õde ja õetütar - need pildid rulluvad nüüd taas lahti, vaheldumisi noore naise värskemate minevikuhetkedega. Ja Zaral, rahateenimise ihas läände prostituudiks petetul, on samuti, mida meenutada.
Teemade poolest võib seda Sofi Oksaneni romaani võrrelda Ene Mihkelsoni "Katkuhaua" ja Eeva Pargi romaaniga "Lõks lõpmatusse", kuid minevikuvarjudest vabanemise lootust aimub "Puhastuses" enam. ( Aita Kivi)
Sofi Oksanenilt on varem ilmunud romaanid: "Stalini lehmad" 2004, "Baby Jane" 2006.

Unistus soojast suvest

2009-06-19T14:11:00.008+03:00

Põrr! Kuigi Eestimaal on alanud suvi, kestavad vihmased ja külmad ilmad ja neil ei paistagi lõppu tulevat. Kliimat muuta pole inimese võimuses, küll aga mõelda ennast sinna paika, kus on aastaringselt soe suvi ja kaaslaseks raamat.

Mai Loog

Minu Tai

Petrone Print 2008

Mai Loog elab ja töötab Bangkokis juba kaheteistkümnendat aastat. Tal on filosoofiadoktori kraad ja tööks on Aasias linastuvate telereklaamide mõju uurimine. Vabal ajal aga katsetab, kas suudab sõnumi edastamise kunsti ise rakendada.
"Ma olen kaasaegne naine, ma olen seks-subjekt ja ma naudin seda", ütleb Mai ning selgitab seda oma raamatus lähemalt.
Kuigi Tais on juba aastaid poliitiliselt väga närviline olukord ja ka samuti majanduskriis, ei näri inimesed siin sõnadega üksteisel kõri läbi. Soe kliima ja budistlik ellusuhtumine hoiab taisid üksteise vastu sõbralikena. Mai on eluga Tais rahul. Seda rahulolemist ja õnnelik olemist on ta taidelt õppinud ning ta ei häbene seda.
Siin ei ole palju töötuid, on palju väikeettevõtjaid. Kes ei saa kelleltki teiselt palka, on ise ettevõtja. Iga tänavaköögi kokatädi Bangkoki tänaval on ettevõtja. Toit on odav. Korraliku eine saab tänavaköögist juba 25 bahti ehk 8 Eesti krooni eest. Tais elab ära ka üsna madala palgaga.
See on eluraamat, sest hoopis midagi muud on giidi juhatusel ekskursioonil olles mingit maad külastada.